Õiglase ülemineku toetamine Euroopa Liidus

Õiglane üleminek Euroopa Rohelise kokkuleppe raamistikus

Vastavalt ambitsioonile saada aastaks 2050 esimeseks süsinikuneutraalseks maailmajaoks, esitles Euroopa Komisjon 11. detsembril 2019 nn "Euroopa rohelist kokkulepet". Euroopa roheline kokkulepe on mõeldud Euroopa Liidu (EL) uueks kasvustrateegiaks, mis muudab Euroopa Liitu tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, tagades selle, et kasvuhoonegaaside netoheide oleks aastaks 2050 viidud nulli, majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ning mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale.

Tunnistades, et üleminek süsinikuneutraalsele majandusele saab olla edukas ainult siis, kui see toimub õiglasel ja kaasaval viisil, tegi Euroopa komisjon osana Euroopa rohelisest kokkuleppest ettepaneku nn õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) loomiseks.

ÕÜF-i eesmärk on võimaldada piirkondadel ja inimestel käsitleda 2050. aastaks liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidele ning liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalseid, tööhõive-, majandus- ja keskkonnamõjusid. ÕÜF-i kogumaht on 19,2 miljardit eurot ja selle rakendusperiood kestab 2029. aasta lõpuni. Kuigi ÕÜF on uus fond, on selle juhtimine sarnane teiste Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidega (nagu nt Euroopa Regionaalarengu Fond või Euroopa Sotsiaalfond), välja arvatud see, et ÕÜF on territoriaalselt väga granuleeritud (sihitud on konkreetsed NUTS3 piirkonnad Euroopa Liidu liikmesriikides) ja selle konkreetne eesmärk on aidata kõige ebasoodsamalt mõjutatud ELi piirkondadel toime tulla kliimaneutraalsusele ülemineku negatiivsete mõjudega.

ÕÜF-i ressursside kasutamiseks peavad liikmesriigid koostama nn territoriaalsed õiglase ülemineku plaanid, kus nad kirjeldavad oma kliimakohustusi, määravad kindlaks piirkonnad, mida kliimaneutraalsusele üleminek kõige ebasoodsamalt mõjutab, osutavad potentsiaalsetele kasvupiirkondadele ja koostavad plaanid kliimaneutraalsusele ülemineku negatiivsete mõjude leevendamiseks seal piirkondades.

Loe lisaks:

• Euroopa Komisjoni "Euroopa rohelise kokkuleppe" teemaleht
• Euroopa Komisjoni õiglase ülemineku teemaleht
• Euroopa Liidu õiglase ülemineku platvorm (inglise keeles)
• EL õiglase ülemineku fondi eelarve ja toimivus (inglise keeles)
• Cohesion open data platform (inglise keeles)

Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi põhijooned

Euroopa Liidu poolt 2020. aastal loodud õiglase ülemineku mehhanismi eesmärk on:

„TOETADA MAJANDUST, TÖÖHÕIVET, INIMESI JA KESKKONDA NENDES PIIRKONDADES, MIDA OOTAVAD EES OLULISED SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD VÄLJAKUTSED SEOSES EUROOPA LIIDU 2030 ENERGIA- JA KLIIMAEESMÄRKIDE JA 2050 KLIIMANEUTRAALSUSE SAAVUTAMISEGA.“

Regulatsioon:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond

Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest sambast.

• I sammas – õiglase ülemineku fond (ÕÜF)
  Fondi maht on Eesti puhul ligikaudu 340 miljonit eurot, lisaks tehniline abi (kokku u 353 miljonit eurot). Eesti saab teiste Euroopa riikidega võrreldes ühe sihtpiirkonna elaniku kohta õiglase ülemineku fondi vahenditest kõige rohkem vahendeid.
• II sammas – õiglase ülemineku skeem InvestEU all
  Finantsinstrumendid erasektori jaoks, eelkõige investeeringute tegemiseks jätkusuutlikku taristusse, arendus- ja innovatsioonitegevusse ning digitaliseerimisse. II samba üks eesmärk on tagada VKE-dele ligipääs finantseerimisele.
• III sammas – avaliku sektori laenu- ja toetusskeem
  Laen võib moodustada kuni 50% koguinvesteeringust, toetuse osakaal on kuni 15% laenust.

ÕÜF toetatavad valdkonnad (lühendatud loetelu):

• tootlikud investeeringud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse (edaspidi: VKE) majanduse mitmekesistamiseks, kaasajastamiseks ning ümberkorraldamiseks;
• töökohtade loomist toetavad investeeringud (inkubaatorid, nõustamised, jms);
• investeeringud teadusarendusse ja innovatsiooni;
• töötajate ja tööotsijate oskuste täiendamine ja ümberõpe, abi töö leidmisel, aktiivne kaasatus;
• tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas;
• investeeringud digitaliseerimisse, taastuvenergiasse, energiatõhususse, ringmajandusse, saastunud alade puhastamisse ja taaskasutusse võtmiseks.

ÕÜF erisused ja välistused on järgmised:

• Suurettevõtete puhul võib tootlikke investeeringuid toetada juhul, kui need on hädavajalikud territoriaalse üleminekukava elluviimisel, panustavad keskkonnaeesmärkidesse ning kui nende toetamine on vajalik üleminekupiirkonnas töökohtade loomiseks või säilitamiseks. ÕÜF fookus on eelkõige VKE-del.
• Kasvuhoonegaaside heite vähendamine ettevõtetes on toetatav, kui see on vajalik õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamiseks. Eelkõige peetakse siinkohal silmas kasvuhoonegaaside heite vähendamist tööstusprotsessides (nt tsemenditööstus, paberitoodete tootmine jms).
• Toetatavate valdkondadena on välistatud:
  • fossiilkütustega seotud tegevused (tootmine, töötlemine, ladustamine, levitamine, põletamine);
  • tuumajaamadega seotud investeeringud;
  • raskustes ettevõtete toetamine (v.a kui riigiabi reeglid seda lubavad);
  • tubakatööstuse toetamine.

Fondi sihtpiirkonnad: